Solargraafia

Leave a Reply


kolm + = 6

Männid NõmmelPaljud on kindlasti näinud stoppkaader filme, mida inglise keeles time lapse’ideks nimetatakse, kus terve päeva või isegi pikemaajalisem tegevus on kokku pakitud mõnekümnesse sekundisse. On olemas ka meetod, mille abil saab pooleaastase perioodi jäädvustada ühele fotole.

Solargraafia on fotograafiline meetod päikse teekonna pildistamiseks. Tehniliselt on tegemist objektiivita nõelaaugukaamera (pinhole) ja väga pika säriajaga, mis jäädvustab fotole päikese silmale tajumatu igapäevase teekonna ja koos sellega nähtava maastiku või mõne muu objekti.

Solargraafiat eristabki tavalisest pinhole-fotograafiast pildistamisel kasutatav säriaeg, mis võib ulatuda mõnest päevast kuue kuuni. Säriaega võib tegelikult veelgi pikemaks venitada, kuid sellel puudub juba praktiline mõte. Teatavasti on päikese trajektoor oma madalaimas punktis talvisel ja kõrgeimas punktis suvisel pööripäeval, mis tähendab, et kauem üleval olevatel kaameratel hakkab päike juba käidud teed kordama ja „lünki täitma“. Niinimetatud lüngad tekivad pildile pilves ilmadega.

Jalakäijate sild RahumäelSelle kemikaalide vaba fotograafia alaliigi leiutajateks olid Slawomir Decyk, Pawel Kula ja Diego Lopez Calvin ning nende esimesed ennenägematud pildid leidsid tee Internetti 2000. aastal. Protsessi nimetuseks pandi solargraafia, kus objektiivita kaameras asuv valgustundlik materjal eksponeerub viisil, mis kõrvaldab igasuguse hilisema keemilise töötlemise (ilmutamine ja kinnistamine) vajaduse. Sellele vaatamata säilib paberil õrn valgustundlikkus ja pika säritamise tulemusena saadud „negatiivid“ kaovad taas paari kuu jooksul paberilt, kui need valguse kätte jätta.

Selle vähelevinud fotograafia alaliigiga tegelemine on lihtne, kuid nõuab praktiseerijalt kannatust kaamerate valmistamisel ja ka tulemuste ootamisel. Kaameraks võib kasutada erinevaid topse, purke või karpe eeldusel, et need on valgus- ja ilmastikukindlad. Näiteks pooleldi läbipaistvate purkide puhul võib probleemiks tekkida selle valguskindlus ja nendega tuleb palju rohkem vaeva näha. Nagu seda fotograafias tihti ette tuleb, on ka siin valiku tegemine seotud omamoodi kompromissiga. Mida suurem on purk, seda kvaliteetsem on sealt hiljem saadav negatiiv, kuid seda paremini torkab kaamera silma möödakäijatele, kes võivad uudishimust töö ja vaeva rikkuda.

Ait MatsalusSiinkohal kirjeldan ühte tüüpi purgist solargraafia kaamera valmistamise käiku. Selleks on tavaline plekist joogipurk, soovitatavalt poole- või üheliitrine, kuid sobivad ka väikesed 0,33 liitrised purgid. Viimastel aga hakkab purgi kõrgus piirama üles-alla vaatenurka ja päike võib lipsata „kaadrist“ välja.

Allpool toodud juhiste aluseks on tavalised plekist joogipurgid. Alustuseks tuleb purgil maha lõigata kael kuni purgi vertikaalse osani. Kuna lõigatud purk ja nähtavasti ka lõikeriist ise on teravad, siis tuleks olla ettevaatlik ja hea mõte on kasutada töökindaid ning lõigatud purgi ülemise serva võiks igaks juhuks teibiga kinni katta. Joogipurgid on kõige lihtsamini kättesaadavad. Ise olen ma ajapikku õllepurkidest loobunud ja läinud üle liitristele Illy kohvi purkidele. Jändamist on vähem, kaas on keeratav ja purgid peavad palju kauem vastu. Minul on õnneks üks hea tuttav, kes seda kohvi palju tarbib ja purgid mulle loovutab.

Vast kõige tähtsam osa on purgi seina sisse augu tegemine. Internetiavarustes soovitatakse teha auk diameetriga 0,2–0,25 mm, kuid kodustes tingimustes ei ole enamikel selline täpsusaste võimalik. Põlve otsas tehes on kõige kasulikumaks abivahendiks peenemat sorti õmblusnõel. Märkuseks võiks siinkohal lisada, et vertikaalselt paigaldatud kaamera keskmest kõrgemal asuv auk võimaldab kaadrisse saada ka kõrgemalt käivat päikest. Tehtud auk peaks olema nii suur, et nõela otsa oleks näpuga vastaspoolelt õrnalt tunda. Siinkohal kehtib tavapärane nõelaaugukaamera põhimõte, mille kohaselt on augu suurus ja teravus pöördvõrdelises seoses: mida väiksem auk, seda teravam pilt. Ja kui on plaan kaamera pikemaks ajaks üles panna, siis ei ole ka probleeme paberile jõudva valguse hulgaga. Ainsaks takistuseks võib siinkohal tulla liialt paksust plekist purgisein, mida tuleks sellisel juhul augu ümbert õhemaks lihvida. Kui tegemist on paksema seinaga, siis muutub paberile jõudva valgusringi suurus väiksemaks. Kuna nõela läbimisel paindub purgi plekk augu ümbert sissepoole, siis tuleks tekkinud serv liivapaberiga likvideerida, sest see kitsendab jällegi vaatenurka ja tekitab peegeldusi.

Tammsaare ärikeskuse katusJärgmisena tuleks purk nii seest kui ka väljast mati musta värviga üle värvida. Seest värvimine välistab valguse tahtmatu peegeldumise. Väljast värvimine muudab purgi halvemini märgatavaks nii inimestele kui ka uudishimulikele sulelistele, kes võivad nii igaks juhuks purki mõne augu taguda. Pärast värvimist tuleb kindlasti nõelaauk üle vaadata, et see ummistunud poleks. Kui purk on augustatud ja värvitud, tuleb sellele ehitada veekindel kate, millega saaks kaamera hiljem sulgeda.

Järgmine etapp võib olla veidi keerukam, kuna see tuleb läbi viia pimiku punases valguses või täiesti pimedas. Asja lihtsustamiseks võiks eelnevalt valmis teha kaamera jaoks fotopaberi šablooni. Mustvalge RC-fotopaber (fiiberpaber võib pikemal kasutamisel laguneda) peab jääma vastu purgi sisekülge nii, et nõelaaugu mõlemale poole jääb umbes sentimeeter vaba ruumi. Nurkadest võiks paberi kinnitada näiteks Bostix „ärinätsuga“. Kui fotopaber on ilusti kinnitatud, tuleb enne valguse kätte minemist kaamera valguskindlalt sulgeda ja kindlasti tuleb teibiga sulgeda ka nõelaauk. Fotopaberi käsitlemisel võiks kätte panna igaks juhuks ka puuvillast kindad, sest näpujäljed tekivad fotopaberile väga kergelt, eriti kui käenahk kõige kuivemat tüüpi just pole.

Nüüd pole jäänud muud, kui leida kaamera jaoks hea asukoht ja see nii kinnitada, et kaamera pika pildistamise ajal liikuma ei pääseks. Kui kaamera on paigaldatud vertikaalselt, siis võiks ise kaanetatud osa allapoole jääda, sest vesi on juba oma loomu poolest väga uudishimulik ja see rikub ka fotopaberi emulsiooni. Kui pikim aeg säritamiseks on kuus kuud, siis võib esimeste katsetuste jaoks kaamerad ka kiiremini alla võtta. Üles tuleks kindlasti panna mitmeid kaameraid, kuna erinevatel põhjustel ei pruugi kõik pildid õnnestuda. Kõrval asuva (portreeformaadis) pildi tegemiseks oli kaamera paigaldatud horisontaalselt. Erinevate efektide saavutamiseks võib seda kaamerat mistahes pidi ja mistahes suunas paigutada. Ainuke asi mida jälgida tuleks on see, et päikese rada ikka kaadrisse jääks.

Heinamaa MatsalusSäriaja puhul võiks tegelikult arvesse võtta ka päikese tõusmise ja loojumise nurka, sest kaamera horisontaalseks vaatenurgaks on ligikaudu 120 kraadi. Seega jääb kevade lõpust kuni sügise alguseni tõusev päike kaadrist juba välja kui kaamera on otse lõunasse suunatud. Samuti annab purgi keskele tehtud auk tulemuseks kesksuvise päikese trajektoori väljumise kaadri ülemisest servast kui kaamerat pole ülespoole suunatud.

Viimaseks loogiliseks toiminguks on pildi skaneerimine ja töötlemine. Negatiivist tuleb pilt positiiviks muuta ja see ümber vertikaaltelje õigeks keerata. Töötluses on kõige olulisemad tööriistad kontrast, heledad-tumedad alad, saturatsioon. Kasutada võib ka teisi, näiteks muutub paberile sattunud rooste positiiviks muutmisel ebameeldivaks siniseks ja sellisel juhul tuleks sinise tooni värviküllastust maha keerata. Võib kasutada ka kõikvõimalikke muid tööriistu, kuid väga üle ei tasu pilte ka töödelda. Ära unusta, et originaalnegatiiv võib tuhmuda ja nii oleks hea kvaliteetne skaneering ajaloo tarbeks alles jätta. Kvaliteetskanneri kasutamisel tuleb leida selline punktitihedus, mille juures skanner vahepeal mõtlema ei jääks. Erinevalt tavalistest kontoriskanneritest, on korralikematel sees väga tugev lamp, mis hakkab solargraafi kohe edasi säritama. Ja ära unusta jagada oma solargraafe ka sõpradega.

Nagu varem sai seda mainitud, vajab see tegevus pikka kannatust. Väga täpseid juhiseid ei ole võimalik anda ja suurem osa kadalipust tuleb ikkagi ise läbi käia. Kui tekib probleeme, siis võib siia samasse alla ka küsimuse jätta ja üritan sellele vastata.

Piltide kirjeldused:


Jutt puude taga
Säritus:
2011-04-24…2011-05-01
Katsetus Fomaspeed Normal Matt paberiga. Paberi omapäraks punased päikesest jäänud rajad. Tugev roheline toon tingitud liigeredast skannerist, mis skaneerimise ajal fotopaberit ka valgustas. Kaamera diagonaalasendis suunaga taevasse.

Raudteesild
Säritus: 2010-08-03…2010-10-24
Ainus seni avalikult käidavasse kohta pandud kaamera. Samas lähedal olnud teine kaamera hävis uudishimulike teetööliste käe läbi. Paberiks Ilford Multigrade. Kaamera horisontaalasendis.

Kiired aida kohal
Säritus:
2010-07-31…2010-12-19
Kaamera kinnitatud puu külge Matsalus ühe talu õuel. Päikse suunas kaamera sättimise miinuseks sageli tugevalt alasäritatud esiplaan. Paberiks Ilford Multigrade.

Sarnased jooned
Säritus: 2010-07-27…2010-12-27
Kaamera kinnitatud Tammsaare Ärikeskuse katusele horisontaalasendis. Tekkis mõnus koostöö päiksekaare ja maja katuse kuju vahel. Paberiks Ilford Multigrade.

Kuus kuud
Säritus: 2009-12-20…2010-07-01
Üks esimesi katsetusi, ei osanud arvestada päikse trajektoori kõrgusega. Mustvalge fotopaber omandas omapärased värvitoonid. Kaamera vertikaalasendis.

This post is also available in: English


loading..