Kui me kukume

jaanuar 24, 2013
Kristian Saks
Kommentaarid välja lülitatud

Fotograafi Kerry Skarbakka eesmärgiks on jäädvustada seda õõvastavat tunnet, mis valdab inimesi kukkumise hetkel, kui pole enda päästmiseks enam midagi võimalik ette võtta. Selle tegemiseks kukutab ta ennast erinevate objektide pealt alla ja jäädvustab selle kaameraga.

Oma fotoprojekti tarvis leiab ta kõigepealt sobiva koha, mis oleks inimestele nö hingelähedane ja mõtleb välja seejärel mooduse, kuidas kukkumisel oma ohutust tagada. Ohtlikemates kohtades kasutab ta rakmeid ja köit, mis on peidetud tema riiete alla. Juhul kui ohutusvahendi peitmine täielikult ei õnnestu, siis eemaldab ta selle hiljem järeltöötluse käigus. Eelnevalt kadreeritud foto jäädvustab Kerry tüdruksõber, kuid on tulnud ette ka juhuseid, kus seda on teinud mõni pealtvaataja. Vaataja viimiseks „õnnetuspaika“, on fotod trükitud välja praktiliselt elusuuruses.

Nagu oletada võib, on selliste fotode tegemisel tal ette tulnud ka ebaõnnestumisis ja kõige halvemaks tulemuseks oli murtud ribi. Muhud ja marrastused käivad asja juurde. Juhul kui paik on kukkumise lavastamiseks liialt ohtlik, siis jätab ta kukkumise osa välja ja jäädvustab end asendis, kus näiliselt on tasakaal juba kadunud ning kukkumine paratamatu.

© Eestifoto.ee


loading..