Sild sinna ja tagasi

august 29, 2012
Kristian Saks
Kommentaarid välja lülitatud

Kunstnik Peeter Laurits on avaldamas oma esimest raamatut, mis annab põhjaliku ülevaate tema töödest. Kui tavaliselt leitakse finantseerimiseks sponsorid otse, siis Peeter Laurits on valinud selleks palju huvitavama, kuid samas ka riskantsema mooduse. Nimelt kasutab ta vajaliku summa kogumiseks rahvusvaheliselt tuntud ja ka Eestifoto uudistes figureerinud Kickstarterist innustust saanud kodumaist saiti nimega Hooandja.

Raamat tuleb umbes 160 lk paks ja sisaldab tähtsamat osa autori Kütioru perioodi loomingust alates aastast 1997. Kesksel kohal on pildikollektsioonid “Taeva atlas”, “Uputus”, “Mullatoidu restoran” ja “Labürint”. Konteksti huvides on lisatud ka mõned olulisemad tööd varasemast ajast. Raamat saab olema eesti ja inglise keeles ning selle koostajateks on Peeter Laurits ja Eero Epner, viimane neist kirjutab sissejuhatava essee ja teeb põhjaliku intervjuu autoriga.

Hetkel, kui järele on jäänud veel kuu aega, on projekt kogunud 60 toetaja abil pea 61% vajaminevast summast. Juhul, kui tähtajaks pole projekt soovitud summat kogunud, siis makstakse toetajate poolt antud raha tagasi. Täpsema informatsiooni toetamise kohta leiate Peeter Lauritsa projektilehelt Hooandja saidil.

Siinkohal küsiksime mõned küsimused ka autorilt endalt:

Millest tuli idee kasutada oma projekti rahastamiseks Hooandjat? Kas on olemas ka mingi varuvariant?
Olen oma albumi jaoks taotlenud raha juba 7–8 aastat Kulkast ja erinevatest fondidest, kuid seni pole see õnnestunud. Otsustasin proovida siis alternatiivset varianti: ühisrahastust, mille idee meeldib mulle kõigepealt kodanikualgatuse ja vabakondliku ideoloogia tõttu. Hea on teada, et mu stipendium ei ole välja pigistatud alkohoolikute maksast ja mängusõltlaste unetutest öödest nagu Kultuurkapitali puhul, vaid et see on vahetu toetus neilt inimestelt, kes mu ettevõtmisesse usuvad ja kellele see huvi pakub. Teiseks puuduvad seal bürokraatlikud protseduurid: kõik on selge, lihtne ja täiesti avalik. Mingeid alternatiivvariante mul pole, kui mu ettevõtmine põrub, siis ta põrub. Järelikult ei suutnud ta piisavat huvi äratada.

Projekti kirjelduses on mainitud näitust Moskvas, kas on ka plaane nimetatud näitus Eestisse tuua?
See näitus “Sild sinna ja tagasi” juba oli eksponeeritud Tartu Kunstimajas selle aasta juulis. Pole välistatud, et eksponeerin seda näitust või selle edasiarendusi veel kusagil.

Kas mõni raamatusse jõudvatest töödest on ka eriliseks lemmikuks? Kui on, siis kas sellel on ka oma saamislugu?
Nii selle näituse kui raamatu puhul on tegemist viimase 15 aasta kokkuvõttega. Seega on kõik pildid valitud parimatest parim põhimõttel. Ei oska selles kogumis enam mingit pingerida üles seada, ühtekokku moodustavad nad poole mu loomingulisest eluloost. See on nägu, mida ma praegu kannan. Eks igal tööl ole oma saamislugu ja küllap nii mõndagi sellest jõuab raamatusse.

© Eestifoto.ee


loading..