Valguses ja varjus

november 14, 2011
Kristian Saks
Kommentaarid välja lülitatud

Raivo Seppa näitus „Varjus ja valguses“ on avatud kuni 03. detsembrini Tallinna Jaani kiriku lõunasaalis. Fotod on pildistatud Roomas, Vatikanis, Austrias ja Hollandis. Autor on oma fotodega taotlenud ühest küljest foto visuaalset lihtsust ja esteetilisust ning teisest küljest püüdnud oma iga “pildi lugu” jutustada läbi sümbolite.

K: Millest tuli mõte selline näitus kokku panna?
V: Tallinna praostkonna praost ja Jaani koguduse peaõpetaja Jaan Tammsalu andis välja oma raamatu „Vaimulikud mõtisklused”, mille kaanepildiks palus minu fotot „Taevatrepil”. See on Nõva rannas pildistatud, Eesti loodusfoto võistlusel äramärgitud töö, mis on õpetaja Tammsalut inspireerinud aastaid. Tema poolt tuli ka mõte, et paneksin ülesse oma fotonäituse Tallinna Jaani kiriku lõunasaali. Kuna tegemist oli omapärase ja toreda väljakutsega, siis otsustasin selle vastu võtta. Seda enam, et minu arhiivis olid just oma aega oodanud fotod, mis kirikumiljöö- ja valgusega kenasti kokku sobivad. Valdavalt on need fotod tehtud Roomas ja Vatikanis, aga ka Austrias ja Hollandis. Näituse nimeks sai „Valguses ja varjus.”

K: Kas mõne näitusel oleva pildiga on seotud ka mingi põnevam seik?
V: Roomas öövõtteid pildistades oli mul soov jäädvustada seda iidset kultuurilinna selliselt, et jääks kaadrisse ka linn abstraktsemas plaanis koos konkreetsema linnameluga. Selleks kaadriks oli vajalik leida mingi kõrgem koht. Sobivaks paigaks oli inglite kindlus, mille arhailistest tornidest oli kaugele näha. Milline vaade avanes torniaknast! Just selline mida vaja. Õnnetuseks oli pildistamine kindluses täielikult keelatud ega tohtinud fotoaparaati isegi välja võtta. Tegin katse selgitada muuseumitöötajale, et soovin mitte kindluse sisemust, vaid selle aknast välja pildistada, kuid see lõppes resoluutse keeldumisega. Ilmselt mängis oma osa ka minu vähene itaalia keele oskus ja tema inglise keele puudumine. Ei jäänudki muud üle, kui tuli fotoaparaadi sätted vaikselt paika panna, muuseumitöötaja jalutusintervall välja arvestada ning tegevusse söösta. Kiirelt fotokott statiiviks aknale, aparaat peale, kaader välja mõõta ja säritus… Küll tunduvad sellises olukorras sekundid pikad, eriti öövõtete puhul, kus säriaeg üüratult pikk. Pilt tehtud, aparaat kotti ja loodetavalt hea saagiga tulema. Tulemuse nägemiseks tuli aga veel kaua oodata, sest pildistasin tol korral Nikon F65-ga ja slaidile. See kaader on näitusel eksponeeritud nii tervikpildina kui ka eraldi fragmentidena.

K: Milline on teie fotoelulugu?
V: Fotograafiaga hakkasin tegelema II klassi poisina ja see hobi on mind saatnud mitmete teiste huvialade kõrval siiamaani. Ka sõjaväes tuli pidada fotograafiametit. 2000 aastate algul paelus mind loodusfoto ja osa sai võetud ka Eesti loodusfotovõistlustest. 2004 hakkasin tegema abstraktseid makrofotosid ja see on jäänud mulle südamelähedaseks tänini. Minu makrofoto seeria „Kohtumine” pärjati Eesti fotokunstiühingu 2004 aasta võistluse värvifoto kategoorias I preemiaga. 2005 aastal sai minu makrofoto Tallinna Fotoklubi fotovõistlusel parima makrofoto auhinna. Näituseid on mul olnud käesolevaga kokku neli: personaalnäitus aastal 2005 Eesti fotomuuseumis, makrofoto näitused 2007 ja 2010 Haagis ning 2011 näitus „Valguses ja varjus” Tallinna Jaani kirikus, mis jääb avatuks kuni 03.detsembrini.

K: Millega pildistate?
V: Fototehnikast kasutan Nikon D90, objektiive Tokina 28-70mm 1:2,8 ja Tamron 70-300mm 1:4-5,6. Otsin hetkel filmikaamerat, et hakata uuesti ka slaidile pildistama.

© Eestifoto.ee


Valguses ja varjus Valguses ja varjus Valguses ja varjus
loading..