Runö

september 9, 2011
Kristian Saks
Kommentaarid välja lülitatud

Augusti teisel poolel sai veedetud üks mõnus nädalavahatus Ruhnu saarel. Tegemist on ühe põneva ja samas ka omamoodi kurva saatusega väikse saarega, mis on kannatanud nii Läänemere tormide kui kunagise maadetagastamise tõttu. Saare ajalugu ja muud ei hakkaks siin ümber jutustama, selle kohta leiab piisavalt informatsiooni Ruhnu kodulehelt.

Ruhnul on salapärane võlu, mida on raske mujalt leida ja ega sinna pääseminegi kerge pole. Kolmetunnine väikese mootorlaevaga loksumine on tavalise ilmaga ehk lihtsalt tüütu, kuid sinnasõit andis väheke aimu ka sellest, kui heitlik on meri kui laev on Kihnu varjust välja sõitnud.

Kuigi kõik on saarel käe-jala juures, siis jäi enamus saarest nägemata. Sai muidugi heidetud pilk kõrvuti seisvatele uut ja vana aega sümboliseerivatele kirikutele, Eiffeli poolt projekteeritud tuletornile, metsadele ja mõnusalt pikale liivarannale.

Samas jagub seal metsaalustes ja jalgteedel rändamist päris parajalt.

Mainimata ei saa muidugi jätta saarel vohanud seeneriigi esindajaid, millest osad isegi keset jalgteed kasvasid.

Ruhnu rändab kohe kindlasti taaskülastatavate kohtade nimekirja.


loading..